laupäev, 5. detsember 2015

Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu - nädal 13

Kuna sai see semester valitud ka selline aine nagu intellektuaalne omand ja andmekaitse, siis paljuski mis viimases loengus sai läbi võetud on selle aine raames juba põhjalikumalt läbi käinud. Küll on aga ikkagi huvtav kuulata kui palju õigusi meil tegelikult on kui me midagi loome. Kuidas neid kaitsta saame ning kui lihtsalt me samuti võime nendest õigustest ilma jääda kui satume konflikti mingi juba loodud teostega. Eriti oluline on just töökohtade juures kus tuleb oma loometeoste jaoks kindlad lepingud paika panna mis määravad ära kellele lõplikult õigused kanduvad ja mida nendega teha võib. Selle sissekande raames piirdume kitsamalt õiguste valdkonnas. Eelmise blogi sissekande raames sai loodud mõned pildid. Nii kui ma pildi üles võtsin, tekkisid sellele pildile autoriõigused seega mina otsustan mida nendega võib edasi teha. Avaldan selle seega ühes keskkonnas. Valisin selleks imgur.com nimelise keskkonna. Seal pildi üleslaadimisel pean nõustuma nende tingimustega kus on pikalt välja toodud mida tähele panna. Keskkonnas jälgitakse hoolega kas tegu on kellegi teise loometeosega mida mina soovin enda nimele võtta mis võib mulle kaela tuua suuri pahandusi. Samuti saan ma seal valida kuidas ma soovin, et minu pilt nähtav oleks. Kas kõigile nähtav või ainult teatud isikutele nähtav. Ega ma kade ei ole seega teen üleslaetud pildi kõigile kättesaadavaks. Oluline on siinkohal tähele panna ka seda mis on pildil. Kuna praegusel pildil ei jäänud ühegi inimese nägu pildile ning tegu on avaliku ruumiga siis ei riku ma kellegi avalikke õigusi. Pildi leiab siit: http://imgur.com/6kdoxEo Creative Commons leheküljel sai tehtud ka väike banneri moodi lahendus kuidas tuleks vastavat tööd jagada. Kui seda aga muudetakse siis on jälle kerge erinevus sees.

Creative Commons License
Car Blur by Alari Alev is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Based on a work at http://imgur.com/6kdoxEo.

Selline näeks välja korrektne viide minu tööle kui seda jagatakse.
Ühesõnaga on kogu autoriõiguste ja nende kasutamise teema äärmiselt keeruline. Peab jälgima mida teostega teha võib ja mida mitte. Kas üldse tohib nendega midagi. Praeguses töös valisin välja ainult ühe keskkonna kuid neid keskkondi on palju. Iga keskkond mis lubab avaldada videosid, pilte ja teksti peab olema sätestanud reeglid millega avaldamisel peab nõustuma või mitte nõustuma. Oluline on need läbi lugeda kuna tagantjärgi nõudma hakata, miks mingi teie poolt avaldatud teos teenib kellegile teisele raha, võib kurjasti kätte maksta. Kindlasti oli kusagil kirjas, et avaldatud teoste õigused kanduvad üle keskkonnale. Sellistest kohtadest tasub seega eemale hoida.
Mina aga ei ole kade. Kui keegi soovib sinna autole juurde joonistada vikerkaari ja kasse ning seejärel kusagil mujal avalikuks teha, siis palun väga. Seadused ise on aga tõsised asjad mida tuleb hoolega jälgida.

Link Ülesandele

reede, 27. november 2015

Digitaalfotograafia - nädal 12

Ütlen kohe ära, et ma ei ole mingi fotograaf. Minu teadmised piirduvad ainult sellega, et välk välja lülitada ning nuppu vajutada.
Kolme pildi tegemiseks kasutasin oma nutitelefoni LG G4. Väidetavalt on sellel praegu parim kaamera mida nutitelefonides pakutakse ning niipalju kui seda kasutanud olen ning ka võrrelnud teiste telefonidega, siis täiesti nõustuks. Kaamera ise on 16 megapikslit millel on võimas stabilisatsioon, HDR tugi, RAW pildiformaadi salvestamisvõimalus ja ka loomulikult välk. Aga liigume piltide juurde.

1) Liikuv objekt















Keerasin telefoni tee poole ning ootasin mil auto mööda sõitis ehk sain pildi liikuvast objektist. Nupule sai enda arust vajutatud siis kui auto oli pildi vasakus servas seega telefonis olev tarkvara hakkas oma asja tegema kui pildile tekkis ootamatult liikuv objekt siis läks tal nii palju kauem aega oma asja tegemiseks. Muidu on pildi tegemine kohene. Ülejäänud pilt on ilusti selge kuid see auto pildis kui hõljub oma udususega. Nagu oleks tegu halva photoshopiga.

2) Liikumatu objekt

























Pilt siis oma lemmik taimest kodus. Taime roheline ja ka maali värvid on ilusti talletatud aga toas olev nigel valgustus pildi tegemiseks annab kohati pikseleeritud oleku mõnele pildi osale.

3) Töödeldud pilt
















Viimasel pildil... ega ma ise ka päris aru ei saa mida ma üritasin sellega saavutada. Õhtune pilt millel lükkasin mustvalge effekti peale, tõin välja valgusallikad ning muutsin nende värve, natuke udustasin ja kõige tipuks panin raami ümber. Üritasin sellega vist midagi "kunstlikku" luua. Kunst on vaataja silmades. Selle töö tegemiseks kasutasin aga FotoFlexer nimelist online keskkonda: LINK
Otsustasin just otsida tasuta online keskkonda kuna paljud ei tegele fototöötlusega ning kasutavad pilte nii kuidas nad parasjagu tekivad. Seega kui tekib vajadus teha piltidel muudatusi siis internetist leitavad kiired lahendused on alati käepärased.

Link Ülesandele

laupäev, 21. november 2015

Essee 3 - Väiksem, õhem ja kiirem elu meie ümber

Ma ei väsi seda kordamast nii oma blogi sissekannetes kui ka üleüldiselt tehtud töödes. Praegune tehnoloogia areneb valguskiirusel. See mis eile oli tipptasemel tehnoloogia on juba täna ajast ja arust. Natuke küll ülepingutatud tähenduses aga nii ta peaaegu on. Mis on imelik aga, et tehnoloogilised seadmed meie ümber lähevad võimsamaks, siis lähevad need ka väiksemaks. Tavaliselt ikka on olukord nii, et mida võimsam, seda suurem. Kuidas aga arvutid, telefonid, telerid ja muud sarnased seadmed aga vastupidiselt lähevad?
Kõik taandub sellele kuidas mikrokiipide lahendusi osatakse kasutada. Juba selles sõnas on sees termin mikro ehk väike. Kui kõigest 50 aastat tagasi olid näiteks arvutid majade suurused, mobiiltelefone ei olnud üldse ning telerid samuti hiigla suured ja rasked, siis tänapäeval on arvuti põhimõtteliselt ka nutitelefon meie taskus. Võiks eeldada, et nende maja suuruste arvutite töövõime on samuti kordades parem kui nutitelefonide töövõime, siis tegelikult ei. Vaataks korra kindlaid andmeid. Kui otsida infot, kasutades selleks Google otsingumootorit, millised nägid välja näiteks kõvakettad taaskord 50 aastat tagasi saame ühe ajaloolise 5Mb kõvaketta mille lõi IBM aastal 1956 305 RAMAC nimelise süsteemi. See kaalus üle tonni ning 1Mb hinnaks oli 10 000$. See ei suudaks tänapäeval saata ka ühte kvaliteetsemat PNG formaadis pilti. Nüüd nuriseme selle üle kui 2Tb suurune kõvaketas hakkab täis saama. Kõvaketas millel 1Gb hind on umbes 10 senti. Kõvakettad peavad aga samuti ka neid andmeid töötlema ning omast kogemusest võin öelda, et kohati on just see kiirus nõrgaks lüliks muidu kiires süsteemis. Sissetulevate andmete kiirus on liiga suur ning nende kirjutamine kõvakettale on aeglane, mis aga tõmbab kogu süsteemi kiiruse teosammule. Kõvaketaste all on siiamaani mõeldud mehaanilisi kettaid kuid jägrmine samm on hoogsalt peale tulemas. Jutt on siinkohal siis SSD ketastest mis kasutvad mehaanika asemel kiipe. Nende kiipide füüsiline suurus on väiksem ning nendel asetsevate andmete poole pöördumine on kordades kiirem. Ehk taas on elu muutunud selles valdkonnas väiksemaks, õhemaks ja kiiremaks. Annan igaksjuhuks ka kiire ülevaate kui palju andmeid mahub igasse järgnevasse sammu:
1Mb = 1024Kb
1Gb = 1024Mb
1Tb = 1024Gb
See nimekiri on põhimõtteliselt lõpmatu kuid piirdusin nende tähistega kuna neid sai välja toodud. Nagu näha siis mahud on aastatega suurenenud aga seadmed väiksemaks läinud. Vaatleks aga nüüd üleüldist informatsiooni töötlemise kiirust.
Arvutite maailmas on juttu mitte sekunditest vaid millisekunditest. Vahel ka veel väiksematest ajaühikutest. Kiirus on väga oluline. Aktsiaturul tähendavad nende millisekundite võit miljoneid dollareid. Seega võib öelda, et kogu tänapäeva majandus süsteem on üles ehitatud pidevalt arenevale kiiremale andmetöötlusele. Kui aga taandada see igapäeva kasutajatele, siis internetis ringi surfates või YouTubes videosid vaadates tavaliselt ei mõelda kui palju andmeid tagataustal tegelikult töödeldakse. Kõik need pildid, videod ja mida iganes veel, peavad kuidagi teieni jõudma. Läbi kaabli jõuab teieni ühtede ja nullide rida ning teie seade peab need valguskiirusel ära tõlgendama kui teieni jõudva pildina. See juhtub silmapilgselt.
Tavakasutajad paljuski tegelikult ei tea mis nende seadmetes on. Neid huvitab see kui mugav on seda seadet igapäevaselt kasutada ning ka kui ilus see välja näeb. Ma isiklikult ei ole suur Apple toodete toetaja, kuid see taandub pigem sellele, et ma ei toeta nende ärilisi lähenimisi ning nende toodete hindu, kuid kui vaadata millised nende tooted välja näevad, siis need on tegelikult ilusad ning samuti ka väga õhukesed. See on paljuski nende müügiargument ja see on saavutatud just sellele, et nendes olev sisu on taandatud kõik mikrokiipide tasemele mis saab laotada paberpaksusele emaplaadile laiali.
Liigume korra eemale arvutite ja nutitelefonide maailmast ning vaatleme telereid ja monitore. Ka seal on toimunud hüppelised arengud. Tänapäeva telerid on oma kaalu poolest sulgkerged ning välimuse poolest super õhukesed. Küll on aga pildi suurus meeletu. Suuremate telerite diagonaal on juba 65+ tolli (165+ cm). Kadunud on tohutud kineskoop telerid mis olid kohmakad ja ka tegelikkuses ohtlikud meie tervisele. Kas teie teadsite, et need eritasid pidevalt ohtlikku gamma radiatsiooni? Tänapäeva LCD, LED ja misiganes lühenditega telerid seda ei tee. Seega ei ole mitte ainult tehnoloogia areng kaasa toonud parema kasutatavuse vaid ka tervema ühiskonna.
Kokkuvõtlikult võib taaskord välja tuua väsimatu lause, et tehnoloogia areneb kiiresti. Võibolla liiga kiiresti. Kui praegu kiruda, et interneti kiirused on kohati aeglased, kõvaketta ruumi jääb väheks või arvuti on aeglane, siis pigem mõelge milline oli olukord aastaid tagasi. Mahud, kiirused ja üleüldine andmetöötlus oli sadades, võibolla ka tuhandetes, kordades väiksem ja aeglasem. Mis võib aga järgmiseks tulla? Tulevikku on väga raske ennustada. Seda on üritatud ja sellega on pea igakord mööda pandud. Seega nautige seda mis teil on ning oodake järgmist sammu. Misiganes ulmeline hüpe see olla võib.

Kasutatud kirjandus:
1. Willington, R. A 5MB Hard Drive In 1956 Weighed A Ton -- Now That's Perspective. (2011). Loetud aadressil http://hothardware.com/news/a-5mb-hard-drive-in-1956-weighed-a-ton--now-thats-perspective
2. Tovey, A. High-frequency trading: when milliseconds mean millions. (2014). Loetud aadressil http://www.telegraph.co.uk/finance/newsbysector/banksandfinance/10736960/High-frequency-trading-when-milliseconds-mean-millions.html
3. Basso, J. The Incredible Shrinking Technology. (2014). Loetud aadressil http://www.technewsworld.com/story/80349.html?rss=1

Multimeedium kodus - nädal 11

Kui vaadata ringi enda kodus, siis on mul koduse multimeediumi lahendus üsnagi nigel. Ei ole mul tarka telerit, kodukino lahendust ega muusikakeskust mida saaks omavahel ühenduses hoida. On olemas aga vana hea Xbox 360 mis on natukenegi erinev tavalahendustest. Loomulikult on olemas korralik arvuti ja ka mõned nutitelefonid. Need seadmed mis on pidevalt paigal on ühenduses LAN kaablitega kuna sealt tulevad signaalid on palju kindlamad ning ka parema kiiruse saab sealt kätte. Xbox ning arvuti vaheliseks suhtlemiseks on kasutatud ka Windows Media Centerit kuid peale mõne aja kasutamist oli see rohkem nuhtluseks kui mugavuseks. Pea igakord oli vaja seadmed sünkroniseerida omavahel ja samuti tuvastas ta mul ainult üksikud video failid ära seega oli vaja pidevalt neid konverteerida tema jaoks sobivasse vormi. Tulevikus on aga kindlasti soov hankida nutikas teler kuna nende kasutamisvõimalused on aastatega laienenud siis on ka endal suurem soov neid võimalusi kasutada.
Mis aga puudutab vahendeid mida võiks kasutada meedia jagamiseks vanematega, siis tegelikkuses on see minu jaoks väga piiratud. Kuna vanemad ei kasuta arvutit ning ka nutitelefone üldse, siis on väga keeruline mingit süsteemi üles ehitada. Oletame aga ülesande püstitamise huvides, et nad kasutavad neid seadmeid, siis mida võiks ma ära seadistada? Kõige lihtsam oleks arvatavasti mingi ühine Google Drive või Dropbox konto seadistada kuhu paigutada kõik jagatavad videoklipid, muusika ja pildid. Sinna on ligipääsemine üsnagi lihtne. Ainult avada vastav rakendus telefonis ja juba ongi ligipääs olemas.
Lisa ülesande lahendamiseks aga puuduvad kodus seadmed, et saaks mingit ühildavust hinnata. Küll aga kui pöördun tagasi eelnevalt mainitud Windows Media Center ja selle lahenduse poole siis see saaks küll ainult 3 punkti 10 palli süsteemis. Miks nii vähe? See on eelpool lahti seletatud juba.

Link Ülesandele

laupäev, 14. november 2015

Veebipõhised meeskonnatöövahendid - nädal 10

Rakendus mille välja valisin on Foursquare.

Foursquare logo
See rakendus võimaldab inimestel jätta kommentaare ja hindeid erinevate asukohtade näiteks restoranide, klubide, poodide või muu tegevusvaldkonnaga tegutseva asutuse suhtes. See kasutab GPS süsteemi mis paneb paika asukoha kust kommentaar on jäetud. Seega kui lähed reisile kusagile uude linna ning ei tea täpselt kuhu minna siis selle rakenduse abil saad teada kus on näiteks parimad kohad shoppamiseks või lõunatamiseks. Taas kasutatakse selleks GPS süsteemi ning pannes paika raadiuse enda ümber, kuvatakse kasutajale lähimad asukohad mida võiks külastada. Siis on juba soovitatav ka ise hiljem kommentaar jätta külastatud asutuse suhtes. See kommentaar lisatakse teiste miljonite kommentaaride ning hinnete pagasisse. Kommentaar ning hinnang on seotud kasutajakontodega ning omakorda on võimalik ka seda hinnata. Kommentaare on võimalik jätta ka ilma kasutajakontota, kuid sellega piiratakse mõningaid võimalusi mida rakendusega teha annaks. Seega kui on mõne kasutaja hinnanguid pidevalt hästi hinnatud, siis on selle kasutajal ka mõjuvõimsam hääl. Nagu igas olukorras kuulatakse seda inimest, kellel on hea hinnang, rohkem, kui seda kellel on kehvem hinnang.   Rakendus on samuti ülimalt populaarne. Ametlikult kodulehelt võttes kasutab seda rakendust üle 55 miljoni inimese seega on sellel päris palju mõjuvõimu selles osas, kus keegi võib käia. Seega tuleb asutustel alati pakkuda parimat teenindust ükstapuha kelle suhtes, kuna tänapäeval on igaüks omamoodi kriitik kellel on rohkem mõjuvõimu kui seda oskaks arvata. Samuti, et rakendus teha võimalikult kättesaadavaks, on see tehtud kõikidele platvormidele. Platvormide all mõtlen siis loomulikult Androidi, iOS, Windows Phone jne. ning lisaks on see ka tasuta rakendus.
Natuke ka rakenduse ajaloost. Rakendus tehti avalikuks aastal 2009 kuid idee, loojate peas, ringles juba aastatel 2005 mil Dennis Crowley, üks loojatest, loos sarnase rakenduse juba 2005 aastal ülikooli projekti raames. See idee osteti Google poolt ära. Tehnoloogia arenedes tekkisid uued ideed ning võimalused kuidas tehnoloogiat ära kasutada seega loodi uus rakendus Foursquare. Algusaastatest on kõvasti edasiarendusi tehtud ning tänapäeval kasutatakse seda üle maailma. Samuti on rakendusel olemas paljude erinevate keelte tugi muutes rakenduse veelgi mugavamaks.
Kuidas seda võiks aga kasutada õppetöös? Kui on tegu ainega, kus on võimalus väljuda klassiruumist, siis on võimalik seda küll kuidagi õppetööga siduda. Näiteks õppejõud käsib leida mingi asukoha mingis piirkonnas ning ülesande täitmiseks on vaja seal ennast sisse logida. Õpilane peab leidma selle asukoha ning jõudma sinna võimalikult kiiresti. See ei pea just ilmtingimata olema mingi toitlustus asukoht. Võib näiteks olla ka mingi raamatukogu. Niimoodi saab panna noored liikuma ning samuti muuta õppetöö aktiivsemaks. On ju uuringutega selgeks tehtud, et tegelikult pidev klassiruumis istumine ning loengute kuulamine ei ole effektiivne õpetamise viis.
Ise ei ole aktiivne erinevate rakenduste kasutaja. Mida vähem kasutajaid ja sodi mul on, siis seda parem. Küll aga on mul lai tutvusringkond kes kasutab seda rakendust aktiivselt logides pidevalt erinevate asukohtades sisse ning jättes oma hinnanguid. Seega kui olete uues asukohas jänni jäänud, et mida teha või kuhu minna siis Foursquare võib olla selleks hea lahendus, et leida endale tegevust.

Link Ülesandele

laupäev, 7. november 2015

Veebirakendused ja nende kohandamine - nädal 9


Sai tehtud hästi lihtne HTML fail mille sai üles pandud tlu serverisse lin2 alla. Kasutaja sai tehtud ülikooli astumisel. Igal vidinal on lühikirjeldus olemas vidina enda all.
Sellele saab ligi siit: LINK

Link Ülesandele

neljapäev, 22. oktoober 2015

Essee 2 - Kuidas valida sülearvutit vanaemale?

Sülearvutite valik on suur ja lai. Selle kindla leidmine võib võtta kuid. Enda kogemusest võin öelda, et just selle õige sülearvuti leidmine, mis kataks kõik minu koolist tulenevad vajadused, võttis aega umbes 1 kuu. Olulised olid sülearvuti võimsus, ekraani resolutsioon, hind ning teised riistvaralised nõudmised. Kuna olen tehnika teadlik inimene, kes oli uurinud kõik võimalikke lahendusi, siis ma lõpuks teadsin mida ma tahan. Milline oleks olukord aga siis kui sellist seadet läheks ostma tehnika võhik?

Siinkohal öelda, et mida vanem inimene siis seda kaugem ta tehnikast on võib mõne inimese kohta olla täiesti vale. Enamasti aga kehtib see väide. Seega kui küsida vanema inimese käest millist sülearvutit ta vajab siis enamasti tuleb vastuseks umbes midagi sellist: "Punast." Sellega tema vastus piirduks. Seega on minu töö välja selgitada lihtsate küsimustega, milleks ta seda kasutama hakkab. Kui ütelda, et tal vaja 8Gb RAMi ja 1TB kõvaketta ruumi ning i5 protsessor oleks miinimum mida ta vajaks, siis võib kindel olla, et ajame selle inimese ainult rohkem segadusse ning ka äärmisel juhul peletame üldse ostusoovist eemale. Kui me aga valiks välja sülearvutit vanemale inimesele keda me tunneme, näiteks vanaema, siis pigem teha see ost ise ära.

Me teame milleks ta seda kasutama võib hakata. Enamasti ainult internetis surfamiseks ja kaardimängude jaoks. Vaevalt, et ta programmeerima või videotöötlust tegema seal hakkab. Tasub jälle mainida, et need väited ei pruugi kehtida kõikide vanemate inimeste kohta. Mõni võib täiesti vabalt sülearvutit just nendel eesmärkidel kasutama hakata. Siinkohal vaatame enamust. Seega arvuti millega internetis liigelda saab. Pole vaja asja kalliks ning keeruliseks ajada. Kuna internetis liiklemine riistvara väga ei vaja ning ka need kaardimängud ei ole nõudlikud, siis jääb ka soovitava sülearvuti hinnaklass suhteliselt madalale ning taskukohasele tasemele. Kusagil 300€ kanti. Sülearvuti võib täitsa punane ka olla mis täidaks ainukese meile esitatava nõudmise. Enamasti ma soovitaks arvutid ise kokku panna kuna nii saab asja odavamalt ning vastavalt enda nõudmistele. Küll aga sülearvutitega on asi natuke keerulisem seega nende puhul soovitan ikka valmis toote valida. Mida tasuks siis sellise lihtsama sülearvuti puhul jälgida?

Paneme piiriks eelnevalt mainitud 300€ ning ärme üle selle lähe. Esimene asi mis tuleks paika panna on millise ettevõtte poolt pakutavat sülearvutit osta. Kuna nende turg on hästi kõikuv, siis praegu mainitavad head ASUS sülearvutid võivad aasta või kahe pärast olla kehvad ning näiteks hoopis Lenovo on taas eesotsas. Praegu on aga ASUS kindlasti eesrinnas. Mida mõtlen väidetega eesrinnas ning kehvad? Ikka kvaliteedi taset. Ehituskvaliteeti ning ka kasutatavaid materjale. Arvutid vajavad jahedamat õhku effektiivseks töötamiseks, et asjad üle ei kuumeneks. Seega sisemine arhitektuuriline lahendus, kuidas erinevad jupid on paigutatud, on oluline.

Lööme aga hinnavaatlus.ee lehekülje lahti ning otsime sealt ASUS sülearvuteid ning järjestame need hinna järgi. Järgmiseks võiks vaadelda ekraani suurust. Mida suurem seda parem. Kas edastatakse "Full HD" ekraani resolutsiooni või mitte ei ole praegu oluline. Vaatleme neid asju mida on silmaga näha. See mis riistvara seal sees, see on minule ainult arusaadav. Kuna otsime ainult valmis toodet ja meil on paigas hinnapiir, siis siinkohal ega muud üle ei jäägi kui võtta selle piiri peal asetsevad sülearvutid ning neid võrrelda. Suur ekraan ja kui hästi läheb, siis äkki punane ka. Peale kiiret otsingut leidsin sellise sülearvuti (Hinnavaatlus, 2015). Paraku ei ole küll tegu punase sülearvutiga aga vast saab hakkama.

Ühesõnaga tuleb vanaemale ostes jälgida enamasti neid aspekte mis on silmaga näha. Välimus ja ekraan. See mis riistvara seda toetab ei ole tegelikult oluline. Internetis suudab iga seade tänapäeval käia. See kui kiiresti suudab brauser lehtede vahel liigelda ei ole oluline. Peaasi, et asi töötab ja töötab korralikult. Kui me hakkaks aga otsima seadet tehnikateadlikule ning ka sellisele inimesele kes hakkab seda kasutama eelnevalt mainitud videotöötluse ja teiste riistvara nõudlike tegevuste jaoks, siis tuleks mul kirjutada kaks korda pikem kirjatükk. Kindlasti ei saaks hakkama kõigest 300€ hinnapiiriga. Siis kerkiks see juba vähemalt 1000€ juurde ning riistvara peab hakkama kindlasti palju suurema tähelpanuga jälgima. Mis, kus, kes oleks iga väiksema detaili juures vaja välja selgitada. Aga nagu sai mainitud, siis see läheb teemast kaugemale. Vanaemale sai sülearvuti välja valitud ning tema on loodetavasti rõõmus. Meie töö on tehtud.

Kasutatud kirjandus:
1. Hinnavaatlus. Hinnavaatlus.ee (2015). Loetud aadressil http://www.hinnavaatlus.ee/products/S%C3%BClearvutid/S%C3%BClearvutid/566013/ 
2. Piltch, A. Laptop Buying Guide: 8 Essential Tips. (2015). Loetud aadressil http://www.laptopmag.com/articles/laptop-buying-guide

teisipäev, 20. oktoober 2015

Arvuti haldamine ja probleemide lahendamine - nädal 7

Seekordseks küsimuseks oli varundusplaani loomine. Mida ja kuidas?

  • Mida varundad?
Varundada on kõige mõtekam selliseid asju mida oled ise loonud ning niisama internetist enam alla laetavad ei ole. Ehk siis pildid, mängude "save" failid, muusika ja muud ise loodud programmid ning tehtud tööd. Mis iganes need kõik olla võivad. Igasugused programmid ja driverid saab uuesti alla laadida internetist seega nende kaotamine ei ole suurem peavalu. Ainult ajakulu uuesti asi paika saada nii nagu vaja.
Küll aga võib kogu kettast luua mingi aja tagant koopia. Eriti kui teil on soov midagi nokitsema hakata mis võib teie Windowsi tuksi keerata. Siis on hea restore punkt võtta kohe.

  • Kuhu varundad?
Selleks võib olla väline andmekandija (USB pulk) või arvutis endas olev lisa kõvaketas kuhu kantakse soovitud failide koopiad. Sinna kettale siis lähevad ainult varundatavad failid. Samuti võib luua pideva ühenduse pilveteenusega kus sünkroniseerida soovitud failid. See aga võib kiiresti täituda seega peab arvatavasti igakuiselt raha välja käima hakkama, et soovitud süsteemi töös hoida. Vanasti olid ka kuumaks sõnad CD ja DVD plaadid ning nendele soovitud failide põletamine, kuid nende aeg on möödas.
Kui tegu on füüsilise andmekandijaga siis tuleb seda ka hoiustada sellistes tingimustes, et kui põhi süsteem langeb, siis ei võetaks kaasa ka varundust.

  • Kuidas varundad?
Kui soovida eriti kilplast mängida, siis faile võib manuaalselt ka ise tõsta soovitud varundus viiside vahel. Küll on aga olemas küllaga programme mis teevad selle töö sinu eest. Tee vaid google otsing ja sulle pakutakse küllaga programme. Küll aga pean siinkohal tõdema, et ise ei kasuta mingisugust varundusplaani seega ei oska kindlat programmi soovitada. 15 aasta jooksul mil olen arvutisüsteeme kasutanud, siis (kolm korda üle õla sülitades) ei ole kordagi midagi sellist juhtunud kus andmed on kaduma läinud. Küll aga programmi valikul peab jälgima seda milline on teie väljavalitud varundamise viis. Kas füüsilisele seadmele või pilveteenus. Pilveteenuse puhul on vaja vaid luua kaust mida programm hoiab sünkroonituna pilvega ning iga fail mille sinna kukutad läheb üles ka pilve. Füüsilise varundamise korral kehtib ka sama olukord kus valid välja soovitud kaustad mida varundada ning mingi aja tagant käivitub programm mis teeb koopiad nendest failidest soovitud seadmele.


Link Ülesandele

esmaspäev, 12. oktoober 2015

Tark ja turvaline kodu - nädal 6

Esimese hooga ei osanudki välja midagi mõtelda aga pingsamal mõtlemisel liikusin, nagu ka paljud teisedki, loomade juurde.
Kui loomad on üksi kodus siis nad soovivad ka vahel välja minna oma hädasid tegema. Jutt siis pigem koertest kuna kassidel on olemas liivakast. Ja jutt pigem olukorrast kus kodul on olemas kinnine aed või treenitud koer kes oskab koju tgaasi tulla.
Jutt siis koerauksest. Automaatne uks mis avaneb ainult tingimusel kui koer on uksele piisavalt lähedal ning mis on piisavalt tugev mille kaudu ei saaks vargad sisse.
Uksel on koerauks mis ei ole ainult see pehme lapats vaid ikka korralik tugevamat sorti materjal. Sellel võiks olla sensor mis tuvastab koera liikumist. Eriti kui koer soovib sisse saada väljastpoolt. Näiteks kaelarihmal või isegi kui koer on korralikult kiibistatud siis need andmed võiksid seal olla. Kaelarihma saaks tark varas ära kasutada. Kui koer tuleb väljast uksele piisavalt lähedale, siis kinnine luuk avaneb ning koer saab tuppa tagasi.
Sellega oleks lahendatud edasi tagasi liikumine. Uks vajab ka avanemist. Selle saab lahendada lihtsa lukumehhanismiga. Lukk lahti, siis koer saab ukse ise lahti lükata ning ringi liikuda.
Kui eriti keeruliseks asja ajada siis võib süsteemile lisada kaamerad ning ühenduvuse internetiga. Kaamerad oleks ühenduses anduriga mis tuvastaks looma liikumise. Seda kaamera feedi edastatake kindlale interneti aadressile mille kaudu saab omanik liikumist jälgida ja ka anda käske ukse avamiseks. Ühesõnaga kontroll oleks pigem omaniku ning mitte koera käes. Aga vaatame nüüd mida meil vaja võiks olla.

1) Üks uks koos koerauksega mis on piisavalt tugeva ehitusega. Lukustusmehhanism on uksel juba arvatavasi olemas kuna ka tavalise ukse peab omanik saama sulgeda vajadusel.
*koer ei tule uksega ühes

















2) Sensor kaelarihma külge või kui võimalus, siis lisada need andmed koera kiipi.











3) Andur mis tuvastab kaelarihma signaali. Arvatavasi edastab kaelarihm mingil sagedusel raadiosignaali või RF signaali.
*kuvatud peale sensori ka programmeertiv plaat














4) Mehhanism mis avaks lukustusmehhanismi kui andur tuvastab kaelarihma. Näiteks solenoid mis liigutab luku hooba kinni ja lahti.










5) Mehhaaniliselt on kõik paigas kuid oleks vaja ka nüüd programmitavat aju mis oskab neid signaale tõlgendada. Selleks sobib tavaline Arduino.













Natuke programmeerimist ja asi peaks olema funktsioneeriv. Peaks katma meie vajadused. Keerulisema lahenduse jaoks on anduri signaali tuvastamisel vaja saata signaal ka internetti ja ka kaamerad tulevad nõutud seadmete hulka.

Link Ülesandele


laupäev, 3. oktoober 2015

Mobiilsed seadmed - nädal 5

See nädal tuli läbi lugeda arvamustükk ning jagada isiklikku arvamust sel teemal.

Link Artiklile

Millest seal juttu siis oli? Juttu oli loomulikult mobiilsetest seadmetest ja kuidas need sekkuvad inimeste vahelistesse suhtlustesse. Täpsemalt just kuidas mobiiltelefonid seda teevad, kuid kuna tabletid on samuti juba üpriski populaarseks muutunud, siis sama kehtib juba ka nende kohta.
Toodi välja probleemsed kohad kus inimesed on oma pilkudega pigem seadmetes kui suhtluses teise inimesega. Isegi kui ollaks väljas seltskonnas, siis suhtlus toimub pigem seadme kaudu ning mitte näost näkku. Huvitaval kombel on uus põlvkond lapsi peale tulemas kes kohati seda märkavad ning eelistavad inimeste vahelist suhtlust kus ei ole vaja seadmeid vahele vaja toppida. Uurimuse kohaselt, isegi mobiilse seadme olek vaateväljas muudab juba inimeste vahelist suhtlust. Teemad muutuvad ning üleüldine suhtlusviis muutub tuimemaks. Selliseid käitumisi on juba tähele pandud aastaid. On loodud süsteeme ja tehnoloogiaid mis ühendavad inimesi üle maailma, kuid need kes on sinu elus igapäevaselt käega katsutavas kauguses on tegelikkuses kaugemaks jäänud. Eelistatakse tekstipõhilist suhtlust.
Enda arvamuse kohaselt on selline olukord tõesti probleemiks. Küll aga peab mainima, et inimesed on äärmiselt hea kohanemisoskustega. Me oleme tõesti paremini ühenduses üksteisega. Ükstapuha kus me oleme. Kui vanasti lapsed jooksid ringi, siis nüüd istuvad nad pingi peal ning pilgud on pööratud telefonidesse. Kus tuleb mängu kohanemine? Kui nad on ainult telefonis, siis kuidas nad uuesti liikuma saada? Tuleb luua rakendused mis panevad inimesed liikuma ja suhtlema jälle. Tekitame võimaluse kus inimesed on ikkagi igapäevaselt tekstipõhiselt ühenduses aga ka rakenduste kaudu mis arendavad taas "normaalset" inimlikku suhtlusviise. Normaalne on jutumärkides, sest kes ütleb mis on tänapäeval juba normaalne. Saab mainida kohe sellist rakendust nagu Ingress mis paneb inimesed liikuma luues neile augmenteeritud reaalsuse. Kui inimestele enam reaalne maailm ei kõlba, siis loome midagi mis neile kõlbab. Ühesõnaga kohaneme antud olukorraga.
Tüütu on antud olukord tegelt tõesti. Suhtled inimesega laua taga ja järsku poole lause pealt on teine osapool telefonis uurimas mingeid chat sõnumeid või pilte või mida iganes. Kas mu jutt on igav? Ei. Pigem on lihtsalt selline käitumine muutunud normaalseks. Klõpsan paar asja telefonis ära ning siis suthlen sinuga edasi. Küll aga on tegu olukorraga kus ollakse kui noateral. Kus me teame kus piir tõmmata? Me ju ometi ei taha sellist olukorda nagu pildil näha. Kõigil ainult Facebookid ees lahti ja reaalset suhtlust ei toimu üldse.
Mõtlemisainet igaühele. Milline inimene on tema ja kas järgmine kord on telefonis ikka nii kangesti vaadata kes midagi kommenteeris mingi pildi all. Mida see teadmine sulle annab?


Link Ülesandele

laupäev, 26. september 2015

Operatsioonisüsteemid - nädal 4

Paigaldada oli vaja mingi operatsioonisüsteem ning kirjeldada seda protsessi.
Mõtlesin, et uuriks kuidas asjad käivad Linux maailmas kuid mitte ka väga süvitsi kuna asju ajada ainult käskudega läheks liialt keeruliseks ning aeganõudvaks. Eriti inimese jaoks kes pole varem Linuxi käske näinudki. Seega valisin välja 64-bitise Debian 7.8.0 versiooni. 
Esiteks oli vaja üles seada virtuaalmasin. Debian pidavat üllatavalt palju mälu nõudma Linux kohta seega sai antud ikka 2Gb mälu ning ka 40Gb dünaamiliselt muutuvat kõvaketta ruumi. Dünaamiliselt seetõttu, et virtuaalmasin füüsilisel kettal kohe seda 40Gb kinni ei pane vaid täidab seda vastavalt vajadusele kuni selle piirini. Virtuaalmasina loomiseks sai kasutatud Oracle VM VirtualBoxi. Seega plaat sisse masinasse ja nii see algab.
Debiani installimise protsess on väga sarnaselt üles ehitatud Windows omale. Seega kes on varem kokku puutunud sellega, siis ei tohiks ka Debiani installimisega probleeme tekkida. Asjad on suhteliselt puust ja punaselt selgeks tehtud. Protsessi käigus tuleb valida keel, lokaal, ajatsoonid, klaviatuuri regiooni ning üles seada ka kasutaja nimed ja paroolid. Vajutades soovitud valikule ja kasutades all olevat "Continue" nuppu edasi minnes saab oma soovid paika panna ja nii lihtne see kogu protsess tegelt ongi.
Paremal oleval pildil on näha ühte viimaseid valikuid kus võib natuke pikemalt mõtlema jääda milleks ma seda operatsioonisüsteemi kasutama hakkan. Paljud serverid maailmas jooksutavad just Linuxi erinevaid versioone. Seega ka siin on kohe installimise käigus võimalik valida erinevad tugi tarkvarad. Siinkohal ei ole mul erinevaid serveri valikuid vaja seega ei hakanud mingeid lisasid valima. Oluline küsimus on GRUB boot loader kohta. Kui seda küsitakse, et kas ma soovin seda installeerida, siis kindlasti panna "Yes." Kui seda ei paigalda, siis Debian ei booti end üles ning selle installimiseks on vaja kasutada Terminali ja kasutada Linux käsklusi. Uskuge mind, see on korralik peavalu. Kogu installimise protsess võtab natuke alla tunni. Arvestades seda mida olen kuulnud Linuxite kohta, et nad on kiired ning ei ole riistvara nõudvad, siis nii pikk installeerimise protsess oli üllatav. Peale kiiret restarti, login installi käigus tehtud kasutajaandmetega sisse ning avaneb mulle esmakordselt Debiani töölaud.
Väga tühi, kuid üleval vasakul olevast "Activities" nupu alt avaneb kogu elu. 
Kokkuvõtlikult võib öelda, et selle Linux süsteemi installeerimine on äärmiselt lihtne. Väga sarnane Windows installeerimise protsessile.

Link Ülesandele

laupäev, 19. september 2015

IT vahendite valik - nädal 3

Üritan siis oma sissekandes luua "ideaalse" arvutiklassi 20-e kohaga.

Kokku tuleb osta siis erinevad seadmed ning tarvikud. Kõige olulisemad on loomulikult siis arvutid ning nendesse paigutatav tarkvara. Eeldan, et kommertskoolituse all mõeldakse Word, Excel ja sarnaste tarkvara õpetamist, siis ei tule hankida just kõige võimsamaid arvuteid. 1000€ juurest hakkavad juba liiga võimsad masinad seega tõmbame sealt natuke koomale. Kusagil 600€ juurde peaks jääma soovitavate arvutite hinnad. Samuti kui osta korraga hulgi, siis tuleb tavaliselt ka miskine soodustus. Neid on vaja kakskümmend ning peale kiiret arvutust tuleb selleks summaks ümmargune 12000€. Komplekti arvutitega tuleb enamasti kaasa ka juba installitud Windows seega selle pärast muretsema ei pea. Küll aga peab hankima litsentsid Office jaoks mis annavad meile need programmid mida koolitama hakkame. Microsofti tarkvara Office tooted on üpriski kallid. Viimase versiooni ühe litsentsi hind on umbes 200€. See on tervelt kolmandik tervest arvutikomplektist. Neid litsentse on samuti kakskümmend vaja seega 4000€ jälle kolinal. Hind on juba 16000€ ja meil pole neid asju kuhugile veel paigutadagi. Niisiis lauad ja toolid. Laudade juures pole vaja asju keeruliseks ajada. Lihtne laud kusagil 100€. Ühe laua peale mahutab kaks komplekti arvuteid seega neid oleks kümme vaja (1000€). Nüüd aga toolid. Toolide peale tuleks natuke rohkem kulutada kuna õpilastele/klientidele tuleks pakkuda koolitus võimalikult mugavas olekus. Liiga ekstreemseks ei tasu aga ka minna seega ütleks ümmarguselt 120€ tooli kohta seega kogu hinnas 2400€. Nüüd on meil ruumi sisustus kaetud ja hind on juba natuke alla kahekümne tuhande 19400€ juures. Ülesandes on aga soovitud kulusid kolme aasta jooksul. See aga lööb tarkvaraliselt hinda korralikult üles. Litsentsid kestavad paraku ainult aasta. Seega eelnevalt välja arvutatud 4000€ tõuseb kolmekordseks kuna iga aasta tuleb uus litsents osta. Seega algne väljaminek oleks 19400€ ning järgneva kahe aasta jooksul tuleks lisa 8000€ välja käia mis teeb momendil kogusummaks 27400€. Arvutustes aga ei ole arvestatud ruumide renti ja kommunaalkulusid ehk siis enamasti elektriarvet. Kuna praegustes arvutustes ei ole selge millised arvutid need võiksid täpselt olla, siis võiks öelda et iga arvuti kulutab kusagil 60-100€ väärtuses elektrit aastas. Võtame ülemise numbri seega 2000€ kulub juba elektri peale. Rääkimata valgustusest ruumis. Ruumide renti ma ei hakka uurimagi. See on juba hoopis teine maailm ning need summad on liiga varieeruvad, et mingeid kindlaid kulutusi hakata välja tooma.
Seega vaatame üle palju kokku sain. 20 arvutikomplekti, 60 litsentsi (iga aasta uuendada), 20 tooli, 10 lauda ja võimalik elektrikulu. Kogu hinnaks kolme aasta peale: 33400€.
Kui kellegil on olemas reaalne kogemus sellise ruumi kokku panemisel või planeerimisel, siis oleks väga teretulnud tagasiside selle kohta kui lähedal ma reaalsusele oma summaga olen.

Link Ülesandele

laupäev, 12. september 2015

Oma saavutused ja refleksioon - nädal 2

Pidada mingeid tehtud töid või läbielatud sündmusi mingiteks saavutusteks on äärmiselt keeruline. See, et ma sain sisse ülikooli võib paljude meelest pidada juba saavutuseks. Ise ma aga nii ei arva. Tõeline saavutus oleks ikka midagi sellist millest saavad kasu rohkemad inimesed kui vaid mina ise. Kui ma loon mingi rakenduse või lahenduse mida kasutavad mitmed inimesed ning see muudab nende elu lihtsamaks või paremaks, siis vot see on saavutus. Loodetavasti on veel mul palju aega veel ees, et selline asi luua mida tõeliseks saavutuseks pidada.
Kui aga läheneda natuke maalähedamaselt ning mitte vaadata ainult tähtede poole sirutavaid lahendusi saavutusteks, siis on nii mõndagi asju millest valida. Nagu gümnaasiumi lõpetamine, enda pidev harimine, tööle saamine, ülikooli astumine. Paljustki need sündmused on lähiajal toimunud. Mida ma aga eelnevad aastad tegin siis? Ega lapsepõlves tehtu meid väga ei mõjutagi. Oluline on see mis me siin ja praegu teeme. Praegu on ülikool minu põhiline keskendumist nõudev tegevus. Olen endale selgeks teinud, et just see on see koht kust ma võin saada selle tõuke, et just eelnevalt mainitud saavutuste poole pürgida. Seega palun pöörduda minu poole sama küsimusega mõne aasta pärast. Ehk siis on mul midagi rohkemat välja tuua.

Mida ma saavutasin?
Ühesõnaga pole veel midagi suurt saavutanud. Ei hakka siin midagi keerutama vaid ütlen nii kuidas asjad on.

Kui hästi ma seda tegin?
Enda arvates teen ma kõiki asju nii hästi kui ma enda võimete piires suudan. Lõplik otsus tuleb ikka ülevalt poolt mis tasemel ma asjad tegelikult lahendasin.

Mida ma sellest õppisin?
Õppisin, et on veel palju maad käia ja veel enam kui palju õppida.

Mida võiksin paremini teha?
Mitte olla nii laisk ning otsida rohkem väljakutsuvaid tegevusi, et saada oskusi ning teadmisi. Nendega saaks läheneda probleemidele ja lahendustele innovaatilisemalt ning seeläbi saavutada midagi tõeliselt saavutamist väärt.

Kuidas ma saaksin paremini teha?
Selle "kuidas" leidmine on keeruline. Kui just ühel hommikul üles ei ärka ning teadmine, kui välk selgest taevast pähe ei karga, et vot just selle asja tegin valesti.

Link Ülesandele

laupäev, 5. september 2015

Essee 1 - Minu kodu 2020. aastal

Tehnoloogia areneb üha kiiremini ja kiiremini nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Me oskame ära kasutada riistvaraliselt pea kõik ressursid mida pakutakse. Väga keeruline on hinnata milliseid lahendusi on välja mõeldud kõigest mõne aasta pärast. Seitsmekümnendatel arvati, et praegusel ajal lendame me kõik ringi lendavate autodega ning kodus teenindavad meid isiklikud robotid. Ilmselgelt see nii ei ole, kuid sellegipoolest on toimunud ulmelisi hüppeid teaduses ja eriti miniaturiseerimises. Öeldakse, et praegu inimeste taskutes olevates nutitelefonides on rohkem andmetöötlusvõimet kui kosmosemasinates millega kuu peal käidi. Siinkohal võib kohe küsida, et miks me siis kuu peale tagasi pole läinud kui kohati on asjad palju lihtsamaks muutunud, aga see on juba teine teema. Kosmoseprogrammidest aga ma veel ei eemaldu, kuna paljudki praeguseks juba igapäeva seadmed ja tehnoloogiad olid mõned aastad ainult kasutuses kosmose valdkonnas kui ka militaar masinates. Nüüd on need tsiviil populatsiooni jõudnud seega kui me tahame teada mis võiks meid tulevikus ees oodata kui lihtinimestena, siis võib vabalt pilgu pöörata sinna suunas. Kui see võimalik loomulikult oleks kuna kõik sellised asjad on saladuskatte all. Samuti võis aastaid tagasi läänemaailma poolt pöörata pilgu Jaapani suunas kuna nende tehnoloogia oli umbes paar aastat ees ning mis seal olid näiteks aastal 2000, jõudsid meieni aastaks umbes 2003. Paraku on ka see vahe kitsenenud seega ei saa ka sealtpoolt ideid tuleviku jaoks.

Tulevikus kindlasti rakendatakse rohkemal määral nutikodude printsiipe. Praegu saavad seda luksust omada ainult multimiljonärid. Nutilahendused nagu häältuvastamine ning tervitused kui kodu uksest sisse astud on reaalsus juba praegugi, kuid need lahendused on üüratult kallid. Tehnoloogia kiire uuenemisega käib kaasas ka vanema tehnoloogia odavnemine. Heaks näiteks saab tuua kohe telerite hindade languse. Kui tulid välja esimesed Full HD telerid siis nende hinnad ulatusid tuhandetesse eurodesse. Nüüd aga saab need kätte kõigest paarisaja euroga. See on tänu sellele, et peale on tulnud uued 4K tehnoloogiaga telerid. Sama olukord kehtib igas teises tehnoloogia valdkonnas.

Niisiis milline võiks olla lihtinimese kodu aastal 2020. Arvan, et rohkem asju saab olema integreeritud meie nutiseadmetega. Kodu tuvastab ära meie taskus oleva nutitelefoni ja vastavalt sellele tervitab meid ning võibolla paneb mängima meie lemmik muusika ning reguleerib toa temperatuuri. Külmkapid saavad olema ühendatud internetiga ning nende sees saavad olema andurid mis kontrollivad kui palju toitu külmkapis parasjagu on. Vähese toidukoguse korral saadab meile sõnumi andes märku, et me peame poodi minema. Parem veelgi kui külmkapp ise tellimuse sisse poodi annab ning koju jõudes avastame värsked toiduained koduukselt. Postkastid peaksid ka siis külmikud küll olema seega see idee vajab veel täiendusi. Paljud teisedki seadmed hakkavad töötama tuvastus põhjal. Anduriga tuvastatakse ära kes näiteks telerit vaatab ning vastavalt sellele korrigeerib pildi heledust ning helitaset.

Tarkvaralised lahendused luuakse paljuski selleks, et inimese elu lihtsamaks teha. Nagu interneti pangandus. Kus inimene ei pea enam kodust lahkuma, et teha oma makseid. Selliste mugavus lahendustega võib aga kaasneda üks probleem. Anti sotsialiseerumine, kus inimesed enam ei suhtle reaalmaailmas üldse. Seega arvan, et ka üks lahendusi mis võib populaarseks saada on hologrammi tehnoloogia. Praegu arendatakse hoogsalt virtuaal seadmete nagu HTC Vive ning Oculus Rift tehnoloogiaid mis võimaldav meil minna virtuaalsesse maailma ning tõeliselt kogeda seda. Küll aga see lõikab meid reaalmaailmast eemale jällegi. Järgmine samm oleks hologrammid. Paned laua peale seadme mis projekteerib sinu tuppa sõbrad kes on võibolla teises maailma otsas. Holograafiga aga edastakse reaalne pilt mida ta teeb ja annab tunde nagu ta oleks siinsamas sinu toas. See toob inimesed sotsiaalsesse maailma rohkem tagasi.

Nendel kõikidel lahendustel on aga üks suur võimalik probleem. Turvarisk. Kui aina enam seadmeid on ühendatud internetiga ning veel omakorda omavahel, siis on riikidel ning häkkeritel lihtsam meid jälgida ning seda kuritegelikult ära kasutada. Iga inimene hindab oma privaatsust. Seega uudsete lahenduste pakkumisel peab alati tegema selle vastuvõtvaks inimese poolt. On ju teada, et inimesed ei ole väga vastutulelikud uudsetele lahendustele ning eriti sellistele mis nende turvatunnet võivad ohustada. Seetõttu on sellised kiired hüpped ka äärmiselt keerulised. Need võivad töötada suurepäraselt aga kui ei ole turgu kuhu neid müüa, siis need lihtsalt ka hääbuvad.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ennustada milline võiks meie kodu olla aastal 2020 on äärmiselt keeruline. Tehnoloogilisi lahendusi on seinast seina ning nende kiire areng ei anna meile peatumis võimalust, et mõelda mida sellega peale hakkaks. Küll aga on olemas kindlad märksõnad mille poole pürgitakse. Suurem ühenduvus, nii virtuaal kui ka pärismaailmas, mugavus ning nutikad lahendused. Ei tasu unistada, vaid elada üks päev korraga ning võimalusel ka ise panustada nutikate kodu lahendustesse.

Kasutatud kirjandus:
1. Montresor, F. 14 tech predictions for our world in 2020. (2015). Loetud aadressil https://agenda.weforum.org/2014/08/14-technology-predictions-2020/
2. Rosoff, M. Your Phone Is More Powerful Than The Computer In The Spaceship NASA Launched This Week. (2014). Loetud aadressil  http://www.businessinsider.com/your-phone-is-more-powerful-than-the-orion-computer-2014-12
3. Kissonergis, P. Holographic Technology: The Future Of Smartphones. (2015). Loetud aadressil  http://www.smsglobal.com/thehub/holographic-technology/

Infoühiskond ja selle liige - nädal 1

Lugedes läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020, siis sellest välja lugedes on minu jaoks kõige olulisem info liikumise kiirus ning selle kättesaadavus. Samuti peab olema see informatsioon ilma tsensuurita ning muutumata. Ilma selle nõudeta läheme me tagasi aega mil meie info liikumist kattis raudne eesriie ning maailmapilt oli ainult selline mida idanaaber meile näidata tahtis. Samuti on oluline kui kiiresti meieni informatsioon jõuab. Kui kusagil teises maailma otsas toimub mingi oluline sündmus mis ka meid mõjutab, siis on oluline sellest teada saada koheselt ning muutmata kujul. Kogu informatsioon mis liigub peab olema korrektne. Kui meieni jõudev informatsiooni edastamine satub kitsa seltskonna kätesse siis see ei ole aktsepteeritav. See peab jääma vabaks. Kui toimusid ülemaailmsed protesti aktsioonid mõned aastad tagasi selle vastu kui taheti hakata kontrollima internetis levivat informatsiooni, siis see näitab, et ma ei ole üksi selles soovis. Ansipi kommentaar, et me söögu edasi sihvkasid ning paneme pähe fooliummütsid ei aidanud olukorrale kaasa.

Tulles teise punkti juurde, siis tundub et paraku on see ITL 2020 aasta visiooni dokument kaduma läinud. Kui aga ise hakata mõtlema kuidas ma võiks panustada terviklikku Eesti IT visiooni, siis esimesed sammud on juba selleks tehtud olles ülikoolis ning õppides informaatikat. Sellest tulenevalt saan teadmised millega minna edasi arenevatesse IT ettevõttetesse ning selle kaudu pakkuda nii Eesti kui ka ülejäänud maailma inimestele kvaliteetseid IT teenuseid. Mis iganes need tol momendil oleks. Säilitades korrektsust, kättesaadavust, turvalisust ning innovaatilisust. Iga väikenegi edasiviiv areng võib olla vaid väike kivi suures meres kuid see kivi tekitab laineid.

Lugedes läbi Nutikas spetsialiseerumine - kvalitatiivne analüüs dokumendi, siis sellest lähtuvalt sain teada, et kitsaskohti on olemas ning need vajavad täitmist. Need teadmised mis me ülikoolis omandame on ainult esimesed sammud. Nendest tulenevalt oskame me edasi minna ning ise ennast edasi arendada. Mida aga tuleb meeles pidada on see, et ei tasu õppida igat asja. Kuna IT valdkond haarab endas paljusid erinevaid elemente siis on olemas kindlaid aspekte mis ei ole nii hästi kaetud kui need olla võiks. Seetõttu peame ka meie tudengitena leidma juba praegu selle tee kes me tulevikus olla tahaksime ning hakata kitsamalt end selles valdkonnas harima. Ehk siis teisisõnu spetsialiseeruma. Kui me enda arvates teaksime kõigest kõike siis tegelikult pigem me ei tea millegist midagi. Nagu rakenduste puhul mis tahavad kõike teha aga lõpp tulemusena ei suuda see rakendus isegi teha ühte asja korralikult. Seetõttu ongi vaja spetsialiseeruda, et saavutada kõrgtase mingil kindlal suunal mis tagab meie kõrgtasemelisuse ning nõudluse meie oskuste järele. Seega kindlasti peale bakalauruse lõpetamise leida endas selgus millise suuna me soovime IT valdkonnas võtta ning seda suunda edasi õppima minna magistrisse.

Link Ülesandele