Tehnoloogia areneb üha kiiremini ja kiiremini nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Me oskame ära kasutada riistvaraliselt pea kõik ressursid mida pakutakse. Väga keeruline on hinnata milliseid lahendusi on välja mõeldud kõigest mõne aasta pärast. Seitsmekümnendatel arvati, et praegusel ajal lendame me kõik ringi lendavate autodega ning kodus teenindavad meid isiklikud robotid. Ilmselgelt see nii ei ole, kuid sellegipoolest on toimunud ulmelisi hüppeid teaduses ja eriti miniaturiseerimises. Öeldakse, et praegu inimeste taskutes olevates nutitelefonides on rohkem andmetöötlusvõimet kui kosmosemasinates millega kuu peal käidi. Siinkohal võib kohe küsida, et miks me siis kuu peale tagasi pole läinud kui kohati on asjad palju lihtsamaks muutunud, aga see on juba teine teema. Kosmoseprogrammidest aga ma veel ei eemaldu, kuna paljudki praeguseks juba igapäeva seadmed ja tehnoloogiad olid mõned aastad ainult kasutuses kosmose valdkonnas kui ka militaar masinates. Nüüd on need tsiviil populatsiooni jõudnud seega kui me tahame teada mis võiks meid tulevikus ees oodata kui lihtinimestena, siis võib vabalt pilgu pöörata sinna suunas. Kui see võimalik loomulikult oleks kuna kõik sellised asjad on saladuskatte all. Samuti võis aastaid tagasi läänemaailma poolt pöörata pilgu Jaapani suunas kuna nende tehnoloogia oli umbes paar aastat ees ning mis seal olid näiteks aastal 2000, jõudsid meieni aastaks umbes 2003. Paraku on ka see vahe kitsenenud seega ei saa ka sealtpoolt ideid tuleviku jaoks.
Tulevikus kindlasti rakendatakse rohkemal määral nutikodude printsiipe. Praegu saavad seda luksust omada ainult multimiljonärid. Nutilahendused nagu häältuvastamine ning tervitused kui kodu uksest sisse astud on reaalsus juba praegugi, kuid need lahendused on üüratult kallid. Tehnoloogia kiire uuenemisega käib kaasas ka vanema tehnoloogia odavnemine. Heaks näiteks saab tuua kohe telerite hindade languse. Kui tulid välja esimesed Full HD telerid siis nende hinnad ulatusid tuhandetesse eurodesse. Nüüd aga saab need kätte kõigest paarisaja euroga. See on tänu sellele, et peale on tulnud uued 4K tehnoloogiaga telerid. Sama olukord kehtib igas teises tehnoloogia valdkonnas.
Niisiis milline võiks olla lihtinimese kodu aastal 2020. Arvan, et rohkem asju saab olema integreeritud meie nutiseadmetega. Kodu tuvastab ära meie taskus oleva nutitelefoni ja vastavalt sellele tervitab meid ning võibolla paneb mängima meie lemmik muusika ning reguleerib toa temperatuuri. Külmkapid saavad olema ühendatud internetiga ning nende sees saavad olema andurid mis kontrollivad kui palju toitu külmkapis parasjagu on. Vähese toidukoguse korral saadab meile sõnumi andes märku, et me peame poodi minema. Parem veelgi kui külmkapp ise tellimuse sisse poodi annab ning koju jõudes avastame värsked toiduained koduukselt. Postkastid peaksid ka siis külmikud küll olema seega see idee vajab veel täiendusi. Paljud teisedki seadmed hakkavad töötama tuvastus põhjal. Anduriga tuvastatakse ära kes näiteks telerit vaatab ning vastavalt sellele korrigeerib pildi heledust ning helitaset.
Tarkvaralised lahendused luuakse paljuski selleks, et inimese elu lihtsamaks teha. Nagu interneti pangandus. Kus inimene ei pea enam kodust lahkuma, et teha oma makseid. Selliste mugavus lahendustega võib aga kaasneda üks probleem. Anti sotsialiseerumine, kus inimesed enam ei suhtle reaalmaailmas üldse. Seega arvan, et ka üks lahendusi mis võib populaarseks saada on hologrammi tehnoloogia. Praegu arendatakse hoogsalt virtuaal seadmete nagu HTC Vive ning Oculus Rift tehnoloogiaid mis võimaldav meil minna virtuaalsesse maailma ning tõeliselt kogeda seda. Küll aga see lõikab meid reaalmaailmast eemale jällegi. Järgmine samm oleks hologrammid. Paned laua peale seadme mis projekteerib sinu tuppa sõbrad kes on võibolla teises maailma otsas. Holograafiga aga edastakse reaalne pilt mida ta teeb ja annab tunde nagu ta oleks siinsamas sinu toas. See toob inimesed sotsiaalsesse maailma rohkem tagasi.
Nendel kõikidel lahendustel on aga üks suur võimalik probleem. Turvarisk. Kui aina enam seadmeid on ühendatud internetiga ning veel omakorda omavahel, siis on riikidel ning häkkeritel lihtsam meid jälgida ning seda kuritegelikult ära kasutada. Iga inimene hindab oma privaatsust. Seega uudsete lahenduste pakkumisel peab alati tegema selle vastuvõtvaks inimese poolt. On ju teada, et inimesed ei ole väga vastutulelikud uudsetele lahendustele ning eriti sellistele mis nende turvatunnet võivad ohustada. Seetõttu on sellised kiired hüpped ka äärmiselt keerulised. Need võivad töötada suurepäraselt aga kui ei ole turgu kuhu neid müüa, siis need lihtsalt ka hääbuvad.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et ennustada milline võiks meie kodu olla aastal 2020 on äärmiselt keeruline. Tehnoloogilisi lahendusi on seinast seina ning nende kiire areng ei anna meile peatumis võimalust, et mõelda mida sellega peale hakkaks. Küll aga on olemas kindlad märksõnad mille poole pürgitakse. Suurem ühenduvus, nii virtuaal kui ka pärismaailmas, mugavus ning nutikad lahendused. Ei tasu unistada, vaid elada üks päev korraga ning võimalusel ka ise panustada nutikate kodu lahendustesse.
Kasutatud kirjandus:
1. Montresor, F. 14 tech predictions for our world in 2020. (2015). Loetud aadressil https://agenda.weforum.org/2014/08/14-technology-predictions-2020/
2. Rosoff, M. Your Phone Is More Powerful Than The Computer In The Spaceship NASA Launched This Week. (2014). Loetud aadressil http://www.businessinsider.com/your-phone-is-more-powerful-than-the-orion-computer-2014-12
3. Kissonergis, P. Holographic Technology: The Future Of Smartphones. (2015). Loetud aadressil http://www.smsglobal.com/thehub/holographic-technology/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar